Keskkond · 7 min
Biojäätmete kogumine kodus: praktiline juhend
Mis on biojäätmed, mis nende hulka sobib ja mis mitte, kuidas vältida lõhna ja mahavoolamist ning miks eraldi kogumine vähendab segaolmejäätmete kogust.
Kiire vastus
Biojäätmed on toidujäägid ja muu kergesti lagunev köögi- ning aiamaterjal. Kodus toimib kogumine kõige paremini väikese kaanega ämbriga kraanikausi all, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Biojäätmete liigiti kogumine on Eestis järjest laiemalt kohustuslik — kas eraldi konteineri või kompostri kaudu — ja täpne kord tuleneb kohalikust jäätmehoolduseeskirjast.
Mis on biojäätmed
Biojäätmed on bioloogiliselt lagunevad köögi- ja aiajäätmed. Need on tavalise majapidamise segaolmejäätmetes üks suuremaid osakaale, mis tähendab, et nende eraldamine vähendab segaprügi kogust kõige rohkem.
- Puu- ja köögivilja koored ning jäägid
- Toidujäägid, sh liha ja kala väikeses koguses
- Kohvipaks koos filtriga, teekotid ilma klambrita
- Munakoored
- Riknenud toit ilma pakendita
- Majapidamispaber ja salvrätid ilma kemikaalideta
- Toataimed ja lõikelilled
Mis biojäätmete hulka ei kuulu
Kõige sagedasem viga on toidu viskamine koos pakendiga. Riknenud jogurt tuleb tühjendada ja topsi pesta — sisu läheb biosse, tops pakendisse.
- Pakend — plastkarp, kile, alumiiniumfoolium
- Kilekotid, ka «biolagunevad», kui vastuvõtja neid ei luba
- Tolm, tolmuimeja kott ja koristusjäägid
- Lemmiklooma allapanu ja väljaheited
- Sigaretikonid
- Vedel rasv ja õli suures koguses
- Puidutuhk ja söetuhk
Kuidas kodus kogumine tegelikult tööle saada
Süsteem ebaõnnestub tavaliselt kahel põhjusel: anum on liiga suur ja hakkab haisema, või see on ebamugavas kohas ja seda ei kasutata.
- Kasuta väikest 5–7-liitrist kaanega anumat — see täitub 2–3 päevaga
- Hoia see kraanikausi all või tööpinna kõrval, mitte rõdul
- Kasuta paberkotti või ajalehte anuma põhjas — see imab niiskust
- Tühjenda regulaarselt, mitte siis, kui anum on täis
- Loputa anum iga tühjenduse järel
Lõhn ja mahavoolamine: lihtsad lahendused
| Probleem | Põhjus | Lahendus |
|---|---|---|
| Hais | Liiga harv tühjendamine | Tühjenda iga 2–3 päeva tagant |
| Märg põhi | Liiga niiske materjal | Paber või munakarp põhja |
| Äädikakärbsed | Puuviljajäägid soojas | Kaas kinni, sagedasem tühjendus |
| Konteiner haiseb suvel | Soojus ja niiskus | Paberkott, vari, tihe kaas |
| Talvel kinni külmunud | Märg materjal külmub | Kuivem materjal, paberkiht |
Konteiner või kompostimine?
Eramajas on sageli valida eraldi biojäätmete konteineri ja kohapealse kompostimise vahel. Kortermajas on tavaliselt ühine biojäätmete konteiner.
Kompostimine sobib, kui aeda on ruumi ja kompostile leidub kasutus. Konteiner sobib siis, kui aeda pole või kui köögijäätmete hulgas on regulaarselt liha- ja kalajääke, mida lahtisesse hunnikusse panna ei tohiks.
Miks see rahaliselt tasub
Biojäätmed on rasked ja niisked ning segaolmejäätmete käitlus on kallim kui liigiti kogutud materjali oma. Kui bio läheb segaprügisse, maksad kalli tariifi järgi materjali eest, mille käitlus oleks eraldi odavam.
Kortermajas on efekt selgem: kui bio on eraldi, kasvab segaolmejäätmete konteineri tühjendussagedus aeglasemalt ja ühistu kulu püsib stabiilsem.
Kohalik kord määrab detailid
Biojäätmete liigiti kogumine on Eestis järjest laiemalt nõutav, kuid täpsed reeglid — kas kohustus kehtib igale majapidamisele, millised kotid on lubatud ja kui tihti konteinerit tühjendatakse — tulenevad kohalikust jäätmehoolduseeskirjast ja veopiirkonna korraldusest.
Tallinnas ja Harjumaa valdades on nõuded erinevad. Kontrolli oma omavalitsuse kehtivat eeskirja ja jäätmevedaja juhiseid, mitte naabervalla oma.
KKK
Korduma kippuvad küsimused
Seotud teenused
Telli prügi äravedu juba täna
Vasta paarile küsimusele või helista — leiame kiire lahenduse.