Seadus · 9 min
Jäätmeseadus eraisikule: mida sa tegelikult pead teadma?
Lihtne ülevaade eraisiku jäätmealastest kohustustest Eestis: valdaja vastutus, liigiti kogumine, ohtlikud jäätmed, suurjäätmed ja mis juhtub reeglite rikkumisel.
Kiire vastus
Eraisiku peamine kohustus on lihtne: jäätmete tekitaja vastutab nende nõuetekohase üleandmise eest kuni hetkeni, mil need on antud jäätmeluba omavale käitlejale. Praktikas tähendab see kolme asja — kogu jäätmed liigiti, ära pane ohtlikke jäätmeid olmeprügi hulka ja anna jäätmed üle ainult jäätmejaamale või litsentseeritud vedajale. Jäätmete metsa või kellegi teise konteinerisse viimine on väärtegu.
Põhimõte: vastutab see, kelle jäätmed need on
Eesti jäätmeõiguse keskne mõte on jäätmevaldaja vastutus. Jäätmed kuuluvad sellele, kes need tekitas, ja vastutus ei kao enne, kui need on üle antud isikule, kellel on õigus neid käidelda.
Sellel on üks väga praktiline tagajärg: kui annad prahi juhuslikule kuulutuse peale vastanud veoautole ja see sõidab koorma metsa alla, jääb vastutus sinule. Seepärast tasub kontrollida, kas vedajal on jäätmeluba ja kas ta oskab öelda, kuhu koorem viiakse.
Liigiti kogumine kodus
Kohalik omavalitsus määrab jäätmehoolduseeskirjaga, milliseid jäätmeliike tuleb kodumajapidamises eraldi koguda. Enamikus Eesti linnades on kohustuslikud vähemalt segaolmejäätmed, paber ja kartong, pakendid ning biojäätmed.
Liigiti kogumine ei ole ainult keskkonnaküsimus — see mõjutab otseselt kulu, sest sorteeritud materjali käitlus on odavam kui segajäätmete oma.
- Segaolmejäätmed — see, mida mujale panna ei saa
- Paber ja kartong — puhas ja kuiv
- Pakendid — loputatud ja kokku pressitud
- Biojäätmed — toidujäägid, eraldi kogumine on paljudes omavalitsustes kohustuslik
- Klaas, metall ja tekstiil — vastavalt kohalikule eeskirjale
Ohtlikud jäätmed on eraldi kategooria
Ohtlikke jäätmeid ei tohi mitte mingil juhul panna olmeprügi ega ehitusjäätmete konteinerisse. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastava loaga käitlejale, tavaliselt eraisikule tasuta või sümboolse tasu eest.
Kodus tekivad ohtlikud jäätmed märkamatult: vana värv, lakk, lahusti, mootoriõli, akud, patareid, luminofoorlambid, ravimid ja kemikaalid.
Suurjäätmed ja mööbel
Suurjäätmed on esemed, mis oma mõõtmete tõttu tavakonteinerisse ei mahu: mööbel, madratsid, vaibad, sanitaartehnika. Need ei kuulu olmejäätmete konteinerisse ja nende jätmine prügimaja kõrvale on jäätmehoolduseeskirja rikkumine.
Lahendusi on kolm: viia ise jäätmejaama, kasutada omavalitsuse suurjäätmete kogumisringi või tellida äravedu.
Elektroonika ja kodumasinad
Elektri- ja elektroonikaseadmed kuuluvad tootjavastutuse süsteemi. Seda tähendab praktikas, et vana seadme saab tasuta ära anda jäätmejaamas ning uue seadme ostmisel on müüjal kohustus vana samaväärne seade vastu võtta.
Külmutusseadmed sisaldavad külmaainet ja neid ei tohi lammutada ega tavajäätmete hulka panna.
Ehitus- ja remondijäätmed eraisikul
Kodune remont tekitab ehitusjäätmeid, mille käitlus on rangem kui olmejäätmetel. Neid ei tohi panna maja olmekonteinerisse, sest see konteiner on mõeldud majapidamisjäätmetele ja maht ning kaal on arvestatud vastavalt.
Suurema remondi puhul on korrektne lahendus eraldi konteiner või tellitud vedu. Kui remondil eemaldatakse materjale, mis võivad sisaldada asbesti, kehtivad eraldi ranged nõuded.
Mis juhtub reeglite rikkumisel
| Tegu | Miks see on probleem |
|---|---|
| Prahi viimine metsa või tee äärde | Väärtegu, lisandub koristuskulu |
| Naabri või ühistu konteineri kasutamine | Ühistu kulu kasvab, eeskirja rikkumine |
| Ohtlike jäätmete panek olmeprügisse | Oht käitlejale ja keskkonnale |
| Ehitusjäätmed olmekonteineris | Konteiner ületäitub, tekib lisatasu |
| Suurjäätmete jätmine prügimaja kõrvale | Eeskirja rikkumine, ühistu peab tellima äraveo |
KKK
Korduma kippuvad küsimused
Seotud teenused
Telli prügi äravedu juba täna
Vasta paarile küsimusele või helista — leiame kiire lahenduse.