10 nõuannet jäätmevabamaks remondiks

1. Planeeri enne, kui lammutad

Suurim jäätmete allikas on otsus, mis tehakse enne esimest haamrilööki. Kui projekt pole selge, lammutatakse rohkem kui vaja ja tehakse osa tööd kaks korda.

Käi ruumid läbi ja märgi, mis tegelikult peab kaduma. Sageli selgub, et vahesein, uksed või põrandaalune konstruktsioon võivad jääda.

2. Mõõda materjalikogus üle

Üle tellitud materjal on jäätmed, mille eest maksad kaks korda: ostmisel ja äraveol. Plaatide, laminaadi ja kipsi puhul on tavapärane varu 5–10%, mitte 25%.

Küsi kauplusest tagastustingimused enne ostu. Avamata pakendid saab sageli tagastada, kui tšekk on alles ja tähtaeg pole möödas.

• Jäätmete osa remondieelarves

3. Vali taastamine lammutamise asemel

Vana uks, aken, puitpõrand või radiaator on sageli kvaliteetsem kui odav asendus. Lihvimine, värvimine ja tihendite vahetus on odavam kui uue ostmine pluss vana äravedu.

• Vanad aknad ja uksed

4. Lammuta valikuliselt, mitte kõike korraga

Valikuline lammutus tähendab, et materjalid eemaldatakse järjest ja hoitakse eraldi: kõigepealt sisustus, siis metall, siis puit, alles lõpuks mineraalne materjal.

Kui kõik läheb korraga ühte hunnikusse, muutub see segaprahiks, mille käitlus on kõige kallim.

• Ehitusjäätmete sorteerimine objektil

5. Hoia metall alati eraldi

Metall on ainus ehitusjääde, millel on positiivne väärtus. Radiaatorid, torud, profiilid, kaablijäägid ja vana köögitehnika korpused tasub koguda eraldi kohta.

Praktiline nipp: pane objektile üks selgelt märgistatud tünn või big bag metallile juba esimesel päeval. Hiljem hunnikust eraldamine ei õnnestu.

6. Kaitse seda, mis jääb

Suur osa remondijäätmetest tekib kahjustustest, mis polnud plaanis: kriimustatud parkett, purunenud plaadid, määrdunud sanitaartehnika.

Kile, papp ja teip maksavad vähe võrreldes materjali vahetusega. See on kõige odavam jäätmete vältimise meede kogu objektil.

7. Anna ülejäägid edasi kohe

Poolik pakk plaate, ülejäänud laminaat või terve valamu leiab kasutaja kiiresti, kui pakkuda seda remondi ajal. Kuu aega hiljem keldris seisnud materjal muutub jäätmeks.

• Paku ülejäägid naabritele ja kogukonnagruppides
• Terve sanitaartehnika ja mööbel korduvkasutusse
• Avamata pakendid tagasta kauplusesse
• Jäta väike varu remondijärgseteks parandusteks

• Korduvkasutus ja annetamine

8. Eralda ohtlikud materjalid kohe alguses

Vanad värvid, lahustid, liimid ja eriti asbesti sisaldavad materjalid ei kuulu tavakonteinerisse. Kui need satuvad üldisesse koorma, muutub kogu koorem ohtlikuks jäätmeks ja hind kasvab kordades.

Vanemate majade puhul tasub asbestikahtlusega materjalid enne lammutust üle kontrollida — see mõjutab nii tööohutust kui käitlusviisi.

• Asbesti käitlemine remondi ajal

9. Vali õige mahutus õigel ajal

Liiga suur konteiner terveks remondiperioodiks on kallis ja täitub naabrite prahiga. Liiga väike tähendab ületäitmise tasu ja lisareise.

Praktiline lahendus on etapiviisiline: väiksem konteiner lammutusetapiks, teine viimistlusetapi lõpus.

• Remondijäätmete äravedu etapiviisiliselt
• Konteineri rent

10. Arvesta jäätmed eelarvesse algusest peale

Jäätmete osa remondieelarves jääb tavaliselt vahemikku, mida esialgses plaanis ei olnud, ja seetõttu tunduvad need alati «ootamatu kuluna». Kui summa on eelarves algusest peale, tehakse ka paremaid otsuseid — sorteerimine muutub rahaliselt nähtavaks.

Kõige lihtsam kontrollküsimus enne iga otsust: kas see materjal on hiljem eraldatav? Kui vastus on jah, on remont juba jäätmevabam.