Kolimise jäätmed: mis tekib ja kuhu see läheb

Millised jäätmed kolimisel tavaliselt tekivad

Kolimine tekitab jäätmeid kahes suunas: uued pakkematerjalid, mis tekivad kolimise käigus, ja vanast kodust maha jäävad esemed, mida ei viida uude koju kaasa. Mõlemad vajavad erinevat käsitlust.

Pakkematerjal on enamasti suures koguses, kuid kergekaaluline — kartongkastid, kilepakend, teip ja täitematerjal. Mahajäänud esemed on omakorda kirjum grupp, kus on nii väikeesemeid kui ka mahukat mööblit.

Pakkematerjali käitlemine

Kartongkastid on korduskasutatavad — kui need on terved, tasub need järgmisele kolijale edasi anda või hoiule jätta. Kahjustunud kastid sobivad paberi ja papi ringlussevõttu.

Kilepakend ja teip lähevad tavaliselt segapakendite hulka. Suuremas koguses pakkematerjal tasub kokku suruda, et see ei võtaks ülemäära ruumi.

• Jäätmete sorteerimine kodus

Mahajäänud mööbel ja suuremad esemed

Vanast kodust jäävad tihti maha mööbliesemed, mis ei mahu uude koju või on liiga kulunud, et neid kaasa vedada. Töökorras mööbel tasub esmalt pakkuda edasi või annetada, alles seejärel kaaluda äravedu.

Katkine või kahjustunud mööbel ei kuulu tavajäätmete hulka — selle jaoks on mõistlik tellida suurjäätmete äravedu või viia see jäätmejaama.

• Vana mööbli äravedu

Väiksemad esemed ja majapidamistarbed

Kui jäätmeid tuleb korraga palju

Suurema korteri või maja tühjendamisel koguneb tavaliselt korraga rohkem jäätmeid, kui suudab ise autoga ära vedada. Sellisel juhul on mõistlik kaaluda konteinerit, mis paigutatakse objektile kindlaks ajaks.

Väiksema koguse puhul, näiteks ühe korteri tühjendamisel, sobib sageli kiirem lahendus — äravedu, mis ei nõua konteineri tellimist ega pikemat ooteaega.

• Konteineri rent
• Prügi äravedu mikrobussiga

Ohtlikud jäätmed kolimisel

Kolimisel tulevad tihti välja ka ammu unustatud ohtlikud jäätmed — vanad värvid, lahustid, patareid või kemikaalid. Need ei tohi minna tavajäätmete hulka, vaid vajavad eraldi kogumispunkti.

Kolimise jäätmete mahud eri korteritüüpide puhul

Täpne maht sõltub muidugi sellest, kui palju mahajäänud mööblit ja esemeid tekib — kui suurem osa asjadest on juba varem läbi vaadatud ja ära antud, jääb ka jäätmete kogus tunduvalt väiksemaks.

Sorteerimine kolimise käigus

Kõige tõhusam viis jäätmeid käidelda on sorteerida need juba tekkimise hetkel, mitte lõpuks kõike ühte hunnikusse koguda. Kui pakkimise ja tühjendamise käigus paned kohe erinevad materjalid eraldi kotti või kasti, säästab see hiljem märkimisväärselt aega.

Selge sorteerimine aitab ka siis, kui mõni osa jäätmetest tuleb viia ise jäätmejaama ja mõni osa läheb tellitud äraveoga — nii ei pea korraga läbi käima segaseid kotte.

Ohutus jäätmete käitlemisel

Kolimise käigus tõstetakse ja tõstetakse ümber palju rasket ja teravaservalist kraami — mööbliriismed, klaasikillud, katkised nõud. Käte kaitseks tasub kanda töökindaid ja rasket eset mitte kunagi üksi tõsta, kui see on ebamugavas asendis või teravanurgeline.

Kastide ja kottide ladumisel tuleb jälgida, et need ei kuhjuks liiga kõrgele — kukkuv koorem võib nii vigastada inimest kui kahjustada põrandat.

Kuidas jäätmeteket kolimisel vähendada

• Vaata asjad läbi enne pakkimist, mitte pärast
• Kasuta korduskasutatavaid kaste laenutuse teel, kui võimalik
• Anna kasutuskõlblik mööbel ja tekstiil kohe edasi, mitte jäta uude koju vedamise otsust hilisemaks
• Sorteeri jäätmed juba pakkimise käigus, mitte alles lõpus

Pakkematerjali korduskasutus

Enne uute kastide ostmist tasub uurida, kas naabrite, tuttavate või kohalike gruppide käest saab kasutatud kaste tasuta või odavalt. See vähendab nii kulusid kui ka pakkematerjali kogust, mis kolimise järel jäätmena üle jääb.

Kilekotid ja mullkile on samuti korduskasutatavad, kui need jäävad terveks — need tasub kokku korjata ja hoiule panna järgmise kolimise või pakkimise tarbeks, mitte kohe ära visata.

Mida vältida jäätmete käitlemisel

• Segapraht ei tohi sisaldada elektroonikat ega patareisid
• Ehitusjäägid ja koduprügi tuleb hoida lahus, kui kolimisega kaasneb ka väiksem remont
• Klaastaarat ei tohi visata koos tavaklaasiga, kui piirkonnas kehtib pandisüsteem
• Suuremahulisi esemeid ei tohi jätta üldkasutatavate prügimajade juurde ilma kokkuleppeta

Kolimise jäätmed kortermajas versus eramajas

Kortermaja puhul on tavaliselt olemas ühine jäätmemajandus, mistõttu väiksemad kogused saab suunata olemasolevatesse konteineritesse. Suuremad kogused, näiteks mööbel, vajavad siiski eraldi äravedu, sest need ei mahu tavakonteineritesse.

Eramaja puhul on jäätmemahud tavaliselt suuremad, kuna kaasnevad ka õue- ja kõrvalhoonete jäätmed. Sellisel juhul tasub kaaluda konteinerit, mis paigutatakse kinnistule kogu kolimisperioodiks.

Kolimise jäätmete ajastamine

Jäätmete äravedu tasub planeerida juba kolimise ajakavasse, mitte jätta seda viimasel hetkel lahendatavaks küsimuseks. Kui äravedu on tellitud juba kolimise päevaks või vahetult järgmiseks päevaks, ei jää jäätmed pikaks ajaks vedelema.

Kolimise jäätmed ja korduskasutusvõimalused

Enne kui midagi jäätmete hulka suunata, tasub mõelda, kas eset saaks kasutada teisiti — näiteks vanad kastid sobivad hoiukasteks, katkine mööbel võib anda materjali väiksemateks remonditöödeks ja tugev kangas sobib kaltsudeks.

Korduskasutus vähendab nii jäätmete kogust kui ka kolimisega kaasnevaid kulusid, sest osa asju, mida muidu ostaks uuena, leiab kasutust juba olemasoleva materjali arvelt.

Kolimisfirma ja jäätmekäitluse koostöö

Mõned kolimisteenused pakuvad lisavõimalusena ka jäätmete äravedu, mis lihtsustab korraldust — ei pea tellima kahte eraldi teenust erinevatelt pakkujatelt ja ajakava on lihtsam kokku sobitada.

Kui kolimisteenus jäätmeid ei paku, tasub jäätmete äravedu planeerida eraldi ja teavitada mõlemat teenusepakkujat ajakavast, et vältida olukorda, kus mõlemad tulevad objektile korraga või liiga suure vahega.

• Kolimisteenused

Ehitusjäägid kolimise ajal

Kui kolimisega kaasneb ka väiksem remont — värvimine, tapeetimine või põrandavahetus — tekib lisaks tavapärastele kolimise jäätmetele ka ehitusjääke, mida ei tohi käidelda koos olmejäätmetega.

Ehitusjäägid, näiteks krohvitükid, vana põrandakate või tapeediribad, vajavad tavaliselt eraldi äravedu või tuleb need viia jäätmejaama, kus need vastu võetakse eraldi liigina.

Naabrite ja maja ühishuvide arvestamine

Kortermajas kolides tasub arvestada, et jäätmete ajutine ladustamine trepikojas või maja ees võib häirida naabreid ja on paljudel juhtudel ka korrapidamise reeglitega vastuolus.

Kui on teada, et kolimise käigus tekib rohkem jäätmeid, tasub sellest maja haldajat või naabreid ette teavitada, eriti kui plaanis on paigutada objektile ajutiselt konteiner.

Kokkuvõtlik tegevuskava kolimise jäätmete jaoks

• Vaata asjad läbi ja eralda need, mis ei lähe uude koju kaasa
• Sorteeri pakkematerjal ja mahajäänud esemed juba pakkimise ajal
• Kontrolli, kas mõni ese sobib annetamiseks või edasiandmiseks
• Vali sobiv äraveo viis vastavalt jäätmete kogusele — kiirem äravedu või konteiner
• Käitle ohtlikud jäätmed ja elektroonika eraldi vastavates kogumispunktides
• Planeeri äraveo ajakava juba kolimise algfaasis, mitte viimasel hetkel

Kolimiskastide ja hoiukastide kokkuost

Mõned kohalikud ettevõtted ja kogukonnagrupid tegelevad kasutatud kolimiskastide kokkuostu või vahendamisega, mis annab võimaluse tervete kastide eest väikest tasu saada, selle asemel et need lihtsalt ringlussevõttu suunata. Enne kastide äraandmist tasub kontrollida, kas piirkonnas selline võimalus eksisteerib.

Kui kaste ei õnnestu edasi anda ega müüa, on paberi ja papi ringlussevõtt siiski parim lahendus — see on tunduvalt keskkonnasõbralikum kui kastide viskamine segapraht hulka.

Kolimise jäätmed ja hooajalisus

Kolimiste arv kasvab tavaliselt suve- ja sügiskuudel, mistõttu ka jäätmejaamades ja äraveoteenustel võib sel perioodil oodata pikemaid ooteaegu. Kui kolimine planeeritakse kiirele hooajale, tasub jäätmete äravedu tellida varakult, et vältida viivitusi.

Talvekuudel on äraveo planeerimine lihtsam, kuid tuleb arvestada ilmastikuga — libedus ja lumi võivad raskendada suuremate esemete transportimist maja juurest sõidukini.

Kolimise jäätmed maapiirkonnas versus linnas

Maapiirkonnas elades on jäätmejaamad ja kogumispunktid tihti kaugemal, mistõttu tasub jäätmete äravedu planeerida ette ja koguda kokku suurem kogus korraga, selle asemel et sõita mitu korda väiksemate kogustega.

Linnas on kogumispunktid tavaliselt lähedal ja kättesaadavamad, kuid liikluspiirangud ja parkimisvõimalused võivad muuta suuremate esemete transportimise keerulisemaks, mistõttu tasub arvestada ka ajaga, mis kulub sobiva parkimiskoha leidmisele.

Kokkuvõte kolimise jäätmete käitlemisest

Kolimise jäätmete käitlemine sujub kõige paremini siis, kui sorteerimine ja otsused asjade kohta tehakse juba enne pakkimise algust, mitte alles siis, kui kastid on juba täidetud ja veokis. Selge plaan hoiab kokku nii aega kui ka viimasel hetkel tekkivat stressi.

Kolimise jäätmete dokumenteerimine

Kui kolimisega kaasneb suurem kogus jäätmeid, näiteks maja tühjendamisel, tasub pidada lühikest ülevaadet sellest, mis kuhu suunati — see aitab hiljem meelde tuletada, kas mõni ese anti annetusena ära või läks käitlusesse, kui selle kohta tekib küsimus.

Pakkematerjali taaskasutus pärast kolimist

Kolimiskastid, mullkile ja pakkepaber ei pea kohe jäätmete hulka minema. Terved kastid tasub kokku panna ja hoiule jätta järgmiseks kolimiseks või pakkuda edasi kellelegi, kes parasjagu kolib.

Kui pakkematerjali on liiga palju, et seda hoida, saab papi ja paberi anda ringlussevõttu, samas kui mullkile ja vahtplast kuuluvad tavaliselt plasti või segapakendi jäätmete hulka, sõltuvalt kohalikust sorteerimissüsteemist.