Korteriühistu remondi jäätmeplaan: kuidas seda koostada

Miks korteriühistu vajab eraldi jäätmeplaani

Kortermaja remont erineb ühe korteri remondist mastaabi ja osapoolte arvu poolest. Kui igaüks tegutseb omal käel, tekib olukord, kus konteinerid täituvad valel ajal, materjal seguneb ja elanikud ei tea, kuhu oma jäätmed panna.

Kirjalik jäätmeplaan aitab juhatusel ja ehitusjuhil sõlmida ühise arusaama juba enne tööde algust ning annab aluse, mille järgi hiljem kulusid kontrollida.

Jäätmeplaani põhiosad

• Tööde ulatus ja etapid (mida lammutatakse, mida ehitatakse)
• Jäätmeliikide loetelu ja hinnanguline maht iga etapi kohta
• Konteinerite tellimise ajakava
• Vastutav kontaktisik veofirma jaoks
• Elanike teavitamise viis ja ajastus
• Erisused (ohtlikud jäätmed, suuremahuline inventar, metall)

Mahu hindamine etappide kaupa

Suurem remont, näiteks fassaadi, katuse või trepikoja uuendamine, koosneb tavaliselt mitmest etapist, millest igaüks tekitab erineva koguse ja liigiga jäätmeid. Fassaaditööd annavad peamiselt soojustus- ja krohvijäätmeid, katusetööd katusekatte- ja puidujäätmeid, trepikoja remont aga segapraht ja vana inventari.

Kõige lihtsam viis mahtu hinnata on küsida ehitusjuhilt või töövõtjalt orienteeruvat kuupmeetrite arvu iga etapi kohta ning võrrelda seda varasemate sarnaste objektidega.

• Kuidas hinnata jäätmete kogust

Konteinerite ajakava koostamine

Kui ajakava on koostatud, on selge, millal konteiner tellida, millal see tühjendada ja millal ära viia. See hoiab ära nii tühjalt seisva konteineri kui ka olukorra, kus töö seisab, sest jäätmetel pole enam kuhugi minna.

Suuremate objektide puhul on mõistlik leppida veofirmaga kokku paindlik tühjendusgraafik, mida saab vajadusel etappide venides muuta.

• Remondijäätmete äravedu etapiviisiliselt

Vastutuse jaotus juhatuse ja töövõtja vahel

Jäätmeplaanis peab olema selgelt kirjas, kas jäätmeveo tellib ja selle eest maksab ühistu või on see osa ehitustöövõtja lepingust. Segadus selles küsimuses on üks levinumaid põhjuseid, miks remondi ajal jäätmed kuhjuvad.

Kui töövõtja vastutab jäätmete eest, tasub see kirjutada lepingusse selgesõnaliselt, mitte eeldada, et see on „loomulikult“ tema kohustus.

Elanike kaasamine ja teavitamine

Isegi kui remondi korraldab töövõtja, puutuvad elanikud jäätmetega igapäevaselt kokku — konteinerid seisavad õues, tolmab ja liiklus võib ajutiselt muutuda. Lühike teade enne tööde algust ja vahekokkuvõte pikema remondi puhul vähendab pingeid.

• Teata tööde algusest ja eeldatavast kestusest
• Selgita, kuhu ei tohi elanikud oma jäätmeid panna
• Anna teada, kui konteinerite asukoht ajutiselt muutub

• Teenused korteriühistutele

Kuidas jäätmeplaan aitab kulusid kontrolli all hoida

Kui plaan on olemas, saab juhatus enne tööde algust küsida pakkumisi täpse mahu ja ajakava alusel, mitte hinnata kulusid tagantjärele. See vähendab riski, et remondi lõpus tuleb ootamatu lisaarve tellimata jäänud äravedude eest.

Lisaks aitab dokumenteeritud plaan järgmise remondi puhul aega kokku hoida, sest suur osa infost — mahud, tarnijad, kontaktid — on juba olemas.

• Hinnakiri

Jäätmeplaani vormistamine ja kinnitamine

Jäätmeplaan ei pea olema mahukas dokument — enamasti piisab paarist leheküljest, kus on kirjas tööde etapid, mahuhinnangud, ajakava ja vastutajad. Oluline on, et plaan oleks kirjalikult vormistatud ja kõigile osapooltele kättesaadav, mitte ainult ühe inimese peas.

Suuremate remontide puhul tasub plaan enne tööde algust juhatuse koosolekul läbi vaadata ja kinnitada, et kõik osapooled — juhatus, ehitusjuht, veofirma — mõistaksid ühtemoodi, mis ja millal toimub.

Jäätmeplaani seos remondi eelarvega

Jäätmevedu moodustab suurema remondi eelarvest tavaliselt väiksema, kuid siiski arvestatava osa. Kui jäätmeplaan on koostatud enne pakkumiste küsimist, saab seda kulu eelarvesse täpsemalt sisse arvestada, selle asemel et see hiljem üllatusena esile kerkiks.

Mõnel juhul tasub eelarvesse jätta ka väike puhver ootamatute lisamahtude jaoks — näiteks kui lammutuse käigus avastatakse rohkem vana materjali, kui algselt eeldati.

Näide: väikese ja suure remondi jäätmeplaani erinevus

Väiksema remondi, näiteks trepikoja värskenduse puhul, võib jäätmeplaan mahtuda ühele lehele — üks konteiner, üks tähtaeg, üks vastutaja. Suurema, mitmeetapilise fassaadi- või katuseremondi puhul on plaan mahukam ja sisaldab mitut konteinerit, erinevaid jäätmeliike ning mitut kontaktisikut erinevate tööetappide jaoks.

Mõlemal juhul on põhimõte sama: enne tööde algust on selge, mis jäätmeid tekib, kui palju ja kes selle eest vastutab. Erinevus on ainult detailsuses ja dokumendi mahus.

Jäätmeplaani seos ehitusloa ja tehniliste dokumentidega

Suuremad korteriühistu remondid, näiteks fassaadi soojustamine või katuse vahetus, vajavad sageli ehitusluba või -teatist. Kui see dokumentatsioon on juba niikuinii koostamisel, tasub jäätmeplaan siduda samade etappidega, mis on kirjas ehitusprojektis või töövõtja ajakavas.

See väldib olukorda, kus jäätmeplaan ja ehitusprojekt räägivad tööde järjekorrast erinevat lugu — näiteks kui projekt näeb ette lammutuse enne soojustuse paigaldust, aga jäätmeplaanis on konteiner planeeritud alles hiljem.

• Korteriühistu jäätmemajanduse audit

Näidisajakava suuremale fassaadiremondile

Konkreetne ajakava aitab jäätmeplaani muuta arusaadavamaks kõigile osapooltele — juhatusele, elanikele ja töövõtjale. Allolev näide illustreerib, kuidas jaotada konteinerite tellimine ja tühjendamine suurema fassaadiremondi etappide vahel.

Tegelik ajakava sõltub muidugi konkreetse maja suurusest ja tööde mahust, kuid põhimõte — igal etapil oma konteiner või tühjendus — kehtib enamiku suuremate remontide puhul.

Riskid, mida jäätmeplaanis arvestada

Peale ilmastiku ja töövõtja vahetuse võivad ajakava mõjutada ka tarneraskused materjalidega — kui uus fassaadikate või katusekate hilineb, jääb ka lammutatud materjali äravedu venima. Selliste riskide jaoks tasub jäätmeplaani lisada väike ajaline puhver.

Jäätmeplaani kasutamine mitme paralleelse objekti puhul

Suurematel ühistutel, kus tehakse korraga mitut väiksemat remonti — näiteks trepikoja värskendus ja katuse osaline parandus —, tasub koostada iga objekti kohta eraldi jäätmeplaan, kuid hoida need ühes ühises dokumendis või tabelis.

Nii on juhatusel korraga ülevaade kõigist käimasolevatest töödest, konteineritest ja tähtaegadest, ilma et peaks igat projekti eraldi meeles pidama.

• Koonda kõik käimasolevad remondid ühte ülevaatetabelisse
• Märgi iga objekti juurde vastutav isik ja konteineri asukoht
• Jälgi, et paralleelsed tööd ei kasutaks sama konteinerikohta samal ajal

Kuidas jäätmeplaani lihtsalt uuendada tabelina

Enamikule korteriühistutele piisab jäätmeplaani jaoks lihtsast tabelist mõnes ühiselt kasutatavas failis, kuhu juhatus ja ehitusjuht saavad jooksvalt märkusi lisada. Selline formaat on kiirem hallata kui pikk tekstidokument ja annab kiire ülevaate hetkeseisust.

Kui tabel sisaldab lisaks mahtudele ja tähtaegadele ka lühikest märkust selle kohta, mis on juba tehtud, on tulevastel koosolekutel lihtne anda ülevaade ilma pikema ettevalmistuseta.

Jäätmeplaani näide keldri ja tehnoruumide korrastamisel

Kortermajade keldrid ja tehnoruumid koguvad aastate jooksul üleliigset inventari — vanad rattad, mööbel, ehitusmaterjalide jäägid. Suurema remondi käigus tasub need ruumid korraga läbi vaadata ja lisada eraldi alapunktina jäätmeplaani.

Kuna keldrist leitud esemed kuuluvad sageli eri korteriomanikele, on mõistlik anda elanikele ette teada, et keldrikoristus toimub, ja märkida esemetele kindel eemaldamise tähtaeg enne, kui need loetakse mahajäetuks.

Jäätmeplaani viimane ülevaade enne remondi lõppu

Remondi lõppedes tasub jäätmeplaani veel korra üle vaadata koos juhatuse ja töövõtjaga, et kontrollida, kas kõik konteinerid on tühjendatud ja territoorium korrastatud. See lühike lõppkontroll aitab avastada unustatud jäätmehunnikuid või tühjendamata konteinereid enne, kui remont ametlikult lõpetatuks loetakse.

Jäätmeplaani koostamine erineva suurusega ühistutele

Väikeses, mõne korteriga ühistus võib jäätmeplaani koostada üks juhatuse liige poole tunniga, sest töövõtjaid ja etappe on vähe ning suhtluskanalid on lühikesed. Suuremas, mitmekümne korteriga ühistus on kasulik kaasata plaani koostamisse ka mõni teine juhatuse liige või hooldusfirma esindaja, sest infot ja osapooli on rohkem.

Suuremas ühistus tasub jäätmeplaan siduda ka majasisese teavituskanaliga — näiteks trepikodade infotahvlite või ühise e-kirjaga —, et kõik elanikud saaksid samal ajal sama info kätte, mitte ei leviks üksikute kortermajade vahel erinev arusaam ajakavast.

Jäätmeplaani seos hooldusfirma töölepinguga

Kui ühistul on olemas püsiv hooldusfirma, tasub kontrollida, kas remondi jäätmevedu kuulub juba olemasoleva hooldusteenuse hulka või on tegemist eraldi telletava lisateenusega. See selgus väldib olukorda, kus ühistu maksab remondi ajal topelt — nii hoolduslepingu kui ka eraldi jäätmeveo tellimuse eest.

Kui hooldusfirma jäätmeveo teenus ei kata suuremaid remonditöid, tasub see läbi rääkida enne remondi algust, mitte alles siis, kui esimene konteiner on juba täis ja tühjendust vaja.

• Kontrolli, kas hoolduslepe katab remondijäätmed
• Küsi hooldusfirmalt eraldi pakkumine, kui vaja
• Lepi kokku, kes suhtleb veofirmaga remondi ajal

Jäätmeplaani rakendamine korduvate remontide korral

Ühistud, kus tehakse hooldusremonte regulaarselt — näiteks trepikodade värskendus iga paari aasta tagant —, saavad varasemast jäätmeplaanist palju kasu, sest suurem osa infost, näiteks mahud ja tavapärane ajakava, on juba teada. Sellisel juhul piisab plaani uuendamisest, mitte selle koostamisest nullist.

Korduva remondi puhul tasub jäätmeplaani lisada ka lühike kokkuvõte eelmisest korrast — mis toimis hästi ja kus tekkis viivitusi —, et vältida samade vigade kordumist järgmisel korral.