Seadus · 9 min

Ebaseaduslik prügi mahapanek: mis loeb rikkumiseks ja mis sellele järgneb

Mis on ebaseaduslik prügi mahapanek, miks vastutab jäätmete tekitaja, millised on tagajärjed ja kuidas anda jäätmed üle nii, et vastutus ei jääks sinule.

Kiire vastus

Ebaseaduslik prügi mahapanek on jäätmete jätmine kohta, mis pole selleks ette nähtud: metsa, tee äärde, võõrasse konteinerisse või prügimaja kõrvale. Eesti jäätmeõiguse põhimõte on jäätmevaldaja vastutus — vastutus püsib jäätmete tekitajal seni, kuni need on üle antud jäätmeluba omavale käitlejale. Rikkumine on väärtegu, millega kaasneb koristuskohustus ja rahaline karistus; täpne määr sõltub menetlejast ja rikkumise ulatusest.

Mis läheb ebaseadusliku mahapaneku alla

Paljud rikkumised ei tundu rikkumisena. Inimene ei vii koormat metsa, vaid jätab diivani prügimaja kõrvale või paneb remondipraha naabermaja konteinerisse. Õiguslikult on need sama kategooria teod.

  • Jäätmete viimine metsa, kraavi, tee äärde või mahajäetud krundile
  • Suurjäätmete jätmine konteineri kõrvale või prügimajja, kui see pole lubatud
  • Ehitusjäätmete panemine olmejäätmete konteinerisse
  • Võõra maja või ettevõtte konteineri kasutamine
  • Ohtlike jäätmete panemine tavakonteinerisse
  • Jäätmete põletamine lõkkes või ahjus

Miks vastutus jääb jäätmete tekitajale

Jäätmevaldaja vastutuse põhimõte tähendab, et jäätmed on sinu omad kuni hetkeni, mil annad need üle isikule, kellel on õigus neid käidelda. Kui vahepealne lüli teeb midagi valesti, ei kao sinu vastutus automaatselt.

Kõige tüüpilisem juhtum: kuulutuse peale tuleb odav veoauto, koorem viiakse metsa alla ning koormast leitakse dokument aadressiga. Menetlus algab aadressi omanikust.

Tagajärjed: mis päriselt juhtub

Ebaseaduslik jäätmete mahapanek on väärtegu. Menetlust viib läbi omavalitsus või keskkonnajärelevalve ning konkreetne tagajärg sõltub sellest, kui suur kogus, mis liiki jäätmed ja kas tegu kordub.

Tüüpiline tagajärgede ahel
EtappMis toimub
TuvastamineKaamera, tunnistaja või koormast leitud dokument
EttekirjutusNõue jäätmed omal kulul koristada
VäärteomenetlusRahatrahv; määr sõltub menetlejast ja rikkumise ulatusest
KoristuskuluKui omavalitsus koristab, nõutakse kulu sisse rikkujalt
Ohtlikud jäätmedRangem menetlus ja oluliselt kõrgem käitluskulu

Miks trahvisummasid siin ei ole

Väärteo karistusmäärad ja nende rakendamine sõltuvad menetlejast, rikkumise raskusest ja sellest, kas tegu on füüsilise või juriidilise isikuga. Nende arvude tsiteerimine mälu järgi eksitab lugejat.

Kui vajad täpset kehtivat määra, kontrolli seda Riigi Teataja jäätmeseaduse redaktsioonist või küsi otse oma omavalitsuse järelevalveametnikult. Lisaks trahvile lisandub alati koristuskulu, mis on sageli suurem kui trahv ise.

Prügimaja kõrvale jäetud mööbel — kõige sagedasem juhtum

Kortermajades on levinuim rikkumine suurjäätmete jätmine prügimaja juurde. Ühistu maksab seejärel eraldi äraveo eest ja kulu jagatakse elanike vahel.

Kui ühistus on kaamerad, tuvastatakse jätja ja kulu esitatakse talle. Korralik lahendus on ühine suurjäätmete kogumispäev või tellimusvedu, mis on elaniku kohta odavam kui üksikute esemete äravedu.

Kuidas kontrollida, et vedaja on seaduslik

Dokumenteeritud tellimus on sinu kaitse. Kui koorem satub valesse kohta, tõendab arve, kellele jäätmed üle anti.

  • Küsi ettevõtte nimi ja registrikood, mitte ainult telefoninumbrit
  • Kontrolli, kas ettevõttel on jäätmeluba või kas ta on registreeritud jäätmekäitlejana
  • Küsi, kuhu koorem viiakse — seaduslik vedaja vastab kohe
  • Nõua arvet või tellimuskinnitust, mitte ainult sularahatehingut
  • Väldi pakkumisi, mis on turuhinnast kordades odavamad

Seaduslikud alternatiivid

OlukordÕige lahendus
Üksik mööblieseJäätmejaam või tellimusvedu
Väike kogus remondiprahaKaubikuvedu või jäätmejaam
Suurem remont või lammutusKonteineri rent
Ohtlikud jäätmedJäätmejaam või vastava loaga käitleja
Kasutuskõlblik eseAnnetamine või korduskasutuskeskus

Mida teha, kui leiad võõra prügi oma maalt

Maaomanik satub ebamugavasse olukorda: koristuskohustus võib langeda temale, kui rikkujat ei tuvastata. Seepärast on oluline reageerida kiiresti.

  • Pildista koorem ja asukoht enne puutumist
  • Otsi dokumente või pakendeid, mis viitavad päritolule
  • Teavita omavalitsust ja vajadusel politseid
  • Ära sega jäätmeid oma jäätmetega — see raskendab menetlust
  • Kui koormas on ohtlikke jäätmeid, ära käitle neid ise

KKK

Korduma kippuvad küsimused

Jah, kui kohalik jäätmehoolduseeskiri või ühistu kord seda ei luba. Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle veoteenusena.

Vastutus jääb suures osas jäätmete tekitajale, sest jäätmed loetakse üleantuks alles siis, kui need on antud jäätmeluba omavale käitlejale. Dokumenteeritud tellimus vähendab riski.

Määr sõltub rikkumise ulatusest, jäätmeliigist ja menetlejast ning seda ei saa ühe numbriga öelda. Kehtivat määra kontrolli Riigi Teatajast või küsi omavalitsuse järelevalvest. Trahvile lisandub koristuskulu.

Ei. Ehitusjäätmed on eraldi jäätmeliik ning nende panemine olmekonteinerisse on eeskirja rikkumine ja tekitab ühistule lisakulu.

Jäätmete põletamine tavaahjus või lõkkes ei ole lubatud — see on nii keskkonna- kui tuleohutusrikkumine. Puhast töötlemata puitu käsitletakse eraldi, kuid värvitud ja immutatud materjal on keelatud.

Pildista kõik enne puutumist, otsi päritolule viitavaid jälgi ja teavita omavalitsust. Ära sega leitud jäätmeid enda omadega.

Telli prügi äravedu juba täna

Vasta paarile küsimusele või helista — leiame kiire lahenduse.

Helista +372 5622 3758

Tööpiirkond

Teenindame Tallinnas ja Harjumaal

Vali linnaosa või vald — näitame prügiveo ja konteineri rendi tingimused.

Helista