Keskkond · 8 min
Kui palju jäätmeid Eestis tegelikult ringlusse võetakse?
Ülevaade jäätmete ringlussevõtust Eestis: olmejäätmete sihttasemed, ehitusjäätmete kõrge taaskasutus, andmete lugemine ja allikad, mida ise kontrollida.
Kiire vastus
Eesti olmejäätmete ringlussevõtu määr on püsinud aastaid selgelt allpool Euroopa Liidu sihttaset, mis nõuab olmejäätmete ringlussevõttu 55% tasemel 2025. aastaks ja 60% 2030. aastaks. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus on seevastu kõrge, sest mineraalne materjal on hästi taaskasutatav. Täpsed aastanumbrid tuleb alati kontrollida Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri viimastest avaldatud andmetest.
Kaks numbrit, mida sageli segamini aetakse
Avalikus arutelus kasutatakse läbisegi kahte täiesti erinevat näitajat ja see on peamine põhjus, miks numbrid tunduvad vasturääkivad.
«Taaskasutus» on lai mõiste, mis hõlmab ka energiakasutust ehk põletamist. «Ringlussevõtt» on kitsam ja tähendab materjali tagasi toomist tootmisesse. Eestis on taaskasutuse määr kõrge, sest suur osa segajäätmetest läheb energiaks, aga ringlussevõtu määr on tunduvalt madalam.
| Mõiste | Mida hõlmab |
|---|---|
| Ringlussevõtt | Materjal läheb tagasi tootmisesse toormena |
| Energiakasutus | Jäätmetest toodetakse soojust ja elektrit |
| Taaskasutus | Ringlussevõtt + energiakasutus + muu taaskasutus |
| Ladestamine | Prügilasse viimine, taaskasutust ei toimu |
Euroopa Liidu sihttasemed, mis Eestile kehtivad
Jäätmete raamdirektiivist tulenevad olmejäätmete ringlussevõtu sihttasemed on liikmesriikidele siduvad ja need on avalikult kontrollitavad.
| Aasta | Sihttase |
|---|---|
| 2020 | 50% |
| 2025 | 55% |
| 2030 | 60% |
| 2035 | 65% |
Kus Eesti tegelikult on
Eesti olmejäätmete ringlussevõtu määr on püsinud pikalt vahemikus, mis jääb sihttasemest märgatavalt madalamale, ja Euroopa Komisjon on Eesti korduvalt nimetanud riikide hulgas, kellel on risk sihttasemeid mitte täita.
Kuna metoodika on aastate jooksul muutunud ja andmed avaldatakse viitajaga, ei ole mõistlik siin fikseerida üht «lõplikku» protsenti. Kõige värskema numbri leiad allpool loetletud allikatest — kontrolli alati aastat, mille kohta number käib.
- Statistikaamet — jäätmestatistika andmebaas
- Keskkonnaagentuur (KAUR) — jäätmearuandluse ülevaated
- Eurostat — liikmesriikide võrreldav olmejäätmete statistika
- Kliimaministeerium — riiklik jäätmekava ja selle aruanded
Miks number ei liigu kiiremini
Ringlussevõtu määra piirab peamiselt see, mis juhtub jäätmetega tekkekohas. Kui materjal on juba segunenud ja määrdunud, ei suuda ükski sortimisliin seda täielikult tagasi võita.
- Biojäätmed segaolmes — rikuvad paberi ja kartongi
- Pakendite madal eraldamise määr kortermajades
- Plastiliikide segunemine, mis raskendab ümbertöötlust
- Energiakasutuse mugavus segamaterjali jaoks
- Konteinerite kättesaadavus ja platside kitsad tingimused
Ehitusjäätmed: Eesti tugev pool
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse määr on nii Eestis kui kogu Euroopas oluliselt kõrgem kui olmejäätmetel. Põhjus on materjalis: betoon, tellis ja pinnas on rasked, homogeensed ja hästi purustatavad ning leiavad kasutust täitematerjalina.
See tähendab ka, et ehitusobjektil tehtud sorteerimine annab kohe nähtava tulemuse — nii keskkonnas kui arvel.
Kuidas statistikat ise lugeda
Kui kohtad artiklis jäätmenumbrit, tasub kontrollida kolme asja, enne kui seda edasi jagada.
- Mis aasta kohta number käib — jäätmeandmed avaldatakse viitajaga
- Kas mõõdetakse ringlussevõttu või taaskasutust
- Kas hõlmatud on olmejäätmed või kõik jäätmed, sh põlevkivijäätmed
Mida üksik majapidamine reaalselt mõjutab
Riiklik protsent koosneb üksikutest konteineritest. Kolm asja annavad kodus kõige suurema efekti: biojäätmete eraldamine, pakendite puhtus ja suuremate esemete suunamine korduvkasutusse ringlussevõtu asemel.
Korduvkasutus on statistikas nähtamatu, aga keskkonnamõju poolest parim — ese, mida ei tulnudki käidelda, on tugevam tulemus kui ese, mis läks ringlusse.
KKK
Korduma kippuvad küsimused
Telli prügi äravedu juba täna
Vasta paarile küsimusele või helista — leiame kiire lahenduse.