Mida enne kolimist ära visata: 12 kategooriat

Miks tasub enne kolimist asjad üle vaadata

Kolimine on hea hetk teha vahekokkuvõte kogu majapidamise üle. Iga asi, mis pakitakse ja veetakse uude koju, maksab aega, pakkematerjali ja sageli ka raha, kui kolimisteenus arvestab tasu mahu või koormate arvu järgi.

Praktikas selgub enamikul juhtudel, et vähemalt viiendik kodust koosneb asjadest, mida ei ole aastaid kasutatud. Nende kaasa vedamine tähendab, et sama probleem tuleb uues kodus varem või hiljem uuesti lahendada — ainult keerulisemas olukorras, kui karbid on juba lahti pakkimata nurgas.

Kõige lihtsam viis on minna tuppade kaupa läbi ja jagada asjad kolmeks: kindlasti kaasa, kindlasti ära ja kaheldav. Kaheldava hunniku juurde tasub tulla tagasi alles siis, kui kaks esimest on selged.

12 kategooriat, mida läbi vaadata

• Katkine või logisev mööbel, mida oled ammu plaaninud parandada
• Elektroonika ja kodumasinad, mis ei tööta või on aegunud
• Riided ja jalanõud, mida pole aastas kantud
• Dubleeruvad köögitarbed — kolmandad potid, korduvad nõukomplektid
• Vanad dokumendid ja paberid, mille säilitustähtaeg on läbi
• Aegunud ravimid ja kosmeetika
• Kasutult seisvad spordivahendid ja hobitarbed
• Vanad madratsid ja voodipesu, mis on oma aja ära elanud
• Lapsepõlvest säilinud mänguasjad, mida keegi enam ei kasuta
• Kemikaalid, värvid ja lahustid, mida ei kavatse enam kasutada
• Raamatud ja ajakirjad, mida pole aastaid avatud
• Katkised või poolikud tarvikud, mille teine pool on ammu kadunud

Mööbel ja suuremad esemed

Suurte esemete puhul tasub küsida endalt lihtne küsimus: kas see mööbliese mahub ja sobib uude koju? Kui vastus on ei või kaheldav, on mõistlikum see juba enne kolimist ära anda, mitte vedada seda mööda linna ja siis niikuinii ära visata.

Katkine, logisev või niiskuskahjustusega mööbel ei ole tavaliselt mõistlik remontida kolimise pärast — lihtsam on see käitlusesse suunata ja soetada uude koju sobivam ese.

• Vana mööbel: remontida, annetada või ära visata

Elektroonika ja kodumasinad

Vana elektroonika kipub kodudes kõige kauem seisma, sest tundub, et see võib veel millalgi ära kuluda. Praktikas läheb enamik sellistest seadmetest kunagi kasutusele siiski harva.

Töökorras seadmed tasub enne kolimist ära anda või müüa, katkised viia vastavasse kogumispunkti — need ei kuulu tavajäätmete hulka.

• Elektroonika ja kodumasinate käitlemine

Keldri- ja panipaigaasjad

Keldrid, panipaigad ja rõdukapid on kohad, kuhu asjad kipuvad kogunema aastate jooksul ja mida vaadatakse harva üle. Enne kolimist tasub need täies mahus läbi käia, sest just seal peitub tavaliselt kõige rohkem asju, mida enam ei vajata.

• Keldri ja pööningu tühjendamise checklist

Mida teha asjadega, mis välja jäävad

Ajakava: millal alustada läbivaatamist

Läbivaatust ei tasu jätta viimasele nädalale, sest siis jääb enamik otsuseid ajapuudusel tegemata ja kõik lihtsalt pakitakse kaasa. Mõistlik on alustada vähemalt kuu enne kolimist, ruum ruumi haaval.

Nii jõuad ka kõrvale panna ese, mille kohta on vaja mõelda, ja tulla selle juurde hiljem tagasi.

Suuremate koguste käitlemine

Kui läbivaatusest tuleb kokku rohkem, kui suudad ise autoga ära viia, on mõistlik tellida suurjäätmete äravedu või konteiner, mis viiakse objektile ja tühjendatakse ühe korraga.

• Suurjäätmete äravedu
• Konteineri rent

Riided ja tekstiil: kuidas läbi vaadata kiiresti

Riidekapp on kohas, kus asjade kogunemine käib kõige märkamatumalt. Aastate jooksul lisandub uusi riideid, kuid vanu ei kanta ega anta ära, mistõttu kapp läheb aina täiemaks, ilma et keegi seda eraldi tähele paneks.

Kiireim viis läbivaatuseks on riputada kõik esemed üle ühele varrasele näoga sama suunda ja pärast igat kandmist pöörata riietusese vastupidiseks. Poole aasta pärast on selgelt näha, milliseid asju pole kordagi puudutatud.

Voodipesu, tekid ja padjad tasub üle vaadata eraldi — need kipuvad vananema kiiremini kui riided ja kaotavad aja jooksul oma soojapidavuse või kuju, isegi kui välimuselt tunduvad korras.

Köök ja majapidamistarbed

Köök on ruum, kuhu koguneb aastate jooksul rohkem tarbeid, kui üks majapidamine tegelikult vajab. Topelt- ja kolmekordsed nõukomplektid, kasutamata jäänud kingikomplektid ja ammu katkised köögimasinad on tüüpiline näide sellest, mida enne kolimist läbi vaadata.

Kasulik reegel on jätta alles ainult need tarbed, mida on viimase aasta jooksul reaalselt kasutatud, ning ülejäänud anda edasi peredele, kellel on neid tegelikult vaja, või suunata käitlusesse, kui need on katki.

Digitaalne pool: dokumendid ja paberid

Lisaks füüsilistele esemetele tasub kolimise eel üle vaadata ka paberkandjal dokumendid. Paljud arved, lepingud ja teatised on tänaseks kättesaadavad digitaalselt, mistõttu füüsiline koopia ei ole enam vajalik.

Oluliste dokumentide, näiteks omandi- või perekonnaseisudokumentide puhul tasub jätkuvalt hoida ka paberkoopia, kuid vananenud arved ja teatised, mille säilitustähtaeg on möödas, võib turvaliselt hävitada.

Levinud vead asjade läbivaatamisel

• Asjade läbivaatamise lükkamine viimasele nädalale, mistõttu jääb otsustamiseks liiga vähe aega
• „Võib-olla läheb veel vaja” mõtteviis, mis takistab reaalset otsustamist
• Kogu pere asjade läbivaatamine korraga, selle asemel et jagada tuppade või inimeste kaupa
• Väärtuslikuna tunduvate, kuid tegelikult kasutuseta esemete kaasa vedamine ilma plaanita
• Sorteerimata kastide pakkimine „vaatan hiljem” põhimõttel, mis lükkab otsuse lihtsalt uude koju edasi

Kuidas kulusid ja aega kokku hoida

Mida vähem asju kolimisel liigub, seda vähem aega kulub pakkimisele, transpordile ja lahtipakkimisele. Läbivaatuse peale kulutatud paar tundi tasub end tavaliselt tagasi mitmekordselt, sest kolimispäev ise kulgeb sujuvamalt.

Kui plaanid kasutada kolimisteenust, tasub asjade hulk selgeks teha enne teenuse tellimist — see annab täpsema pildi vajaminevast mahust ja ajakulust.

• Kolimisteenused

Aia- ja hooajakaubad

Aiatööriistad, õuemööbel ja hooajalised lisandid on veel üks kategooria, mis kipub kolimisel unarusse jääma, sest neid vaadatakse harva otsa väljaspool hooaega. Roostetanud rehad, katkised kastekannud ja pooleldi lagunenud õuetoolid ei muutu uues kodus kasulikumaks.

Kui õuemööbel on korras, kuid ei sobi uue kodu rõdu või aia mõõtudega, tasub see enne kolimist edasi anda, mitte vedada seda kaasa lootuses, et koht leidub kuskil hiljem. Sama kehtib grillide, telkide ja muu suuremahulise hooajavarustuse kohta, mida kasutatakse harva.

Talvised lisandid — lumelabidad, jäärabelud, aiavoolikud — tasub samuti üle vaadata. Kui neid on kodus mitu tükki või need on juba katki, ei ole põhjust neid kõiki uude koju kaasa vedada.

Kaasa võtta või soetada uude koju uuesti?

Mõne eseme puhul on odavam ja mõttekam soetada uude koju uus, mitte vedada vana kaasa. See kehtib eriti suuremõõtmeliste, raskesti transporditavate esemete puhul, mille transpordikulu võib ületada uue eseme hinna.

Sentimentaalsed asjad: kuidas otsustada

Mälestusesemed on kõige raskem kategooria, sest otsus ei põhine praktilisusel, vaid tundel. Siiski tasub ka siin küsida, kas asja hoidmine tähendab reaalset väärtust või lihtsalt harjumust asja mitte ära anda.

Kasulik võte on valida iga suurema mälestusteseemete rühma kohta üks või paar tükki, mis on kõige olulisemad, ja ülejäänu pildistada enne ära andmist. Nii jääb mälestus alles, ilma et kogu maht koliks uude koju kaasa.

Lapaste ja koduloomadega seotud asjad

Kui peres on lapsi, koguneb aastate jooksul palju esemeid, mis on lapse kasvades muutunud tarbetuks — väiksed riided, mänguasjad, koolitarbed ja beebiajast pärit vahendid. Need tasub enne kolimist läbi vaadata sama põhjalikult kui täiskasvanute asjad, sest lapsed ise ei oska tavaliselt öelda, millest loobuda.

Koduloomade tarbed, näiteks vanad puurid, katkised mänguasjad või kasutult seisvad transpordikastid, jäävad tihtipeale kappide taha unustusse. Kui looma enam kodus ei ole või tarve on juba katki, ei ole põhjust seda uude koju kaasa vedada.

Kooliealiste laste puhul tasub eraldi läbi vaadata ka õppevahendid ja kirjatarbed — vanad vihikud ja töölehed võib enamasti turvaliselt hävitada, kui need pole enam vajalikud edasiseks õppetööks.

Hobid ja spordivahendid: kuidas hinnata vajadust

Spordivahendid ja hobitarbed kuuluvad esemete hulka, mida ostetakse sageli hooga, kuid mida kasutatakse tegelikult vaid mõned korrad. Kolimine on hea hetk küsida, kas konkreetset harrastust ikka jätkatakse ka uues elukohas.

Kui vastus on kahtlev, tasub vahend pigem edasi anda, kui hoiukappi tagasi panna. Uude koju kolides on lihtsam alustada puhtalt lehelt ja soetada vajadusel uued vahendid, kui hoida kodus asju, mis lihtsalt ruumi võtavad.

Kuidas kaasata pereliikmeid läbivaatamisse

Kui kolib terve pere, on mõistlik jagada läbivaatamise ülesanded ära — igaüks vastutab oma isiklike asjade eest, ühised ruumid vaadatakse läbi koos. See hoiab ära olukorra, kus üks pereliige teeb kogu töö ja teised pakivad lihtsalt kõik kaasa.

Lastega peredes tasub kaasata ka lapsed ise otsustamisse, milliseid mänguasju ja riideid kaasa võtta — see annab neile tunde, et nad osalevad kolimises, ja vähendab hilisemat pahameelt, kui midagi on juba ära antud.

Digitaalsete asjade ja meedia ülevaatamine

Lisaks füüsilistele esemetele koguneb kodudesse ka füüsilisi andmekandjaid — vanad CD-plaadid, DVD-d, mälupulgad ja välised kõvakettad, mille sisu on tihti juba ammu unustatud või dubleeritud mujal. Enne kolimist tasub need läbi vaadata ja otsustada, kas neid on üldse vaja säilitada.

Kui andmekandjatel on väärtuslikku sisu, näiteks perefotod, tasub need enne ära andmist üle kanda turvalisemasse kohta ja alles seejärel vana kandja käidelda vastavalt elektroonikaromude nõuetele.

Kokkuvõttev tegevusplaan enne kolimist

• Koosta nimekiri ruumidest ja märgi iga ruumi juurde läbivaatuse tähtaeg
• Vali igas ruumis kolm hunnikut: kaasa, ära anda, käitlusesse
• Pildista mälestusesemed enne ära andmist, kui hoidmine pole mõistlik
• Kontrolli, kas suuremahuliste jäätmete jaoks on vaja tellida eraldi äravedu
• Lepi pereliikmetega kokku, kes vastutab milliste ruumide läbivaatamise eest